EPK arengukava ja seda toetav kommunikatsiooniplaan

Kirjeldus

Eestis on ca 120 000 erivajadusega inimest, kellel on võimalik harrastada tervisesporti või tippsportlasena esindada Eestit rahvusvahelistel paraspordi võistlustel. Selle eest seisab Eesti Paralümpiakomitee (EPK). Hoolimata töövõimereformist, polnud paraspordi rahastus kümne aasta jooksul tõusnud, pigem kergelt langenud. Erivajadustega inimeste sporditegemine oli Sotsiaalministeeriumi sotsiaalhoolekande valitsemisalas, kuigi sport valdkonnana on kultuuriministeeriumi all. Erivajadusega inimeste spordiharrastus ja esindussport oli tavaspordist ebavõrdsemas seisuses ning vajas korrastamist. Eesmärk oli positsioneerida erivajadustega inimeste sport tavaspordiga võrdsele tasemele nii riikliku korralduse kui rahastuse poolelt, mis tagaks paraspordi arengu Eestis. Organisatsiooni valitsussuhete korraldamiseks töötasime välja mõtestatud arengukava ja kommunikatsioonistrateegia. Arengukava loomine: analüüs ja strateegia. Konsensuse loomine: ühised fookusteemad ja seisukohad. (EPK all on mitmed liikmesorganisatsioonid, mitmete spordiklubidega). Seisukohtade vormistamine ja kinnitamine üldkogul. Sisekommunikatsioon, sh visuaalsed infograafikad. Arengukava tutvustus valitsusasutustele – omapoolne selge seisukoht, kuidas riigis parasport tavaspordiga võrdsustada ja tagada vajaminev rahastus. Arengukava ja kommunikatsioonistrateegia loomine: november-juuni Arengukava tutvustus seotud valitsusasutustele: juuni-august Eelarve: 10 000 eurot (sihtotstarbeline rahastus) Sisekommunikatsioonis kasutasime lihtsustatud infograafikat, mis visualiseeris pikka strateegilist plaani ja aitas seda lihtsalt ja selgelt kommunikeerida läbi mitme liikmesorganisatsiooni, iga sportlaseni välja (vt EPK arengukava lk 32). Juba poole aastaga pärast arengukava vastuvõtmist, kasvas organisatsiooni riigieelarveline rahastus kolmekordseks ning parasport viidi Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna alt üle Kultuuriministeeriumi valitsusalasse, mis koordineerib sporti Eestis.