Igal plakatil toome välja ühe võtmesõna/sümptomi, mis viitab võimalikule vaimsele häirele. Sellega tõmbame sihtgrupi tähelepanu, olenemata, kas teema puudutab isiklikult või lähedase kaudu. Eesmärgiks on saavutada “äratundmine”. Et kõnetada nimelt noori, kasutame võtmesõna/sümptomi esile toomiseks silmatorkavat värvikombinatsiooni ja fonti.
Pealkirja sõnastame kolmandas isikus („Tal on …“), lähtudes kõrvalseisja vaatenurgast, et mure märkaja tunneks, et sõnum on suunatud talle kui potentsiaalsele abistajale või oopis abisaajale.
